Põltsamaa

Sellel Põltsamaa jõe marsruudil on jõe langus suurem, enamuse ajast on jõgi madal, kivine ja paepealne. Suur osa jõest on inimeste kätetöö. Kallastel on näha majapidamisi.

Põltsamaa jõgi, pikkuselt kolmas Eestis ning ühtlasi ainuke, mis läbib nelja maakonda. Jõgi on 135 km pikk, sellest ~115 km on  veeturismiks kasutatav ja  sobiv kogu jäävaba aja.  Koos Pede, Pedja ja Emajõega kuni Võrtsjärve õppekeskuseni on  veeteed võimalik läbida 135 km.  Jõgi on rohke põhjavee toitega, mistõttu läbitav ka kõige kuivemal perioodil.

Paadi, kanuu ja muude vahenditega matkamiseks sobilik alates Ao paisjärvest.

Kanuumatkad Põltsamaa jõel viivad läbi nii looduskaitse alustelt inimtühjadelt sooaladelt, kus jõgi lookleb laisalt ning moodustab hulgaliselt vanajõgesid, kui ka Põltsamaa roosilisest kesklinnast, kus jõgi kihutab üle kärestiku. Piirkonnas esineb karstinähtus, leidub fossiiliderohkeid paelademeid.

Pane tähele, et võib esineda jõkke langenud puid!

See osa Põltsamaa jõest on rahulik, üksikud kohad on kiirevoolulisemad. Kaldaid äärestab algul mets, heinamaad, siis raba (Endla Looduskaitseala), edasi jälle vaheldub mets kultuurmaa, heinamaade ja põldudega. Jõeäärne asustus peaaegu puudub.

Sellel Põltsamaa jõe marsruudil on jõgi vahelduva vooluga ning läbib Kamari paisjärve. Pärast järve läbimist näeb paremkaldal asustusi ja põllumaid, vasakkallas on suuremalt jaolt Alam-Pedja Looduskaitseala.

See osa Põltsamaa jõest on veidi rahulikum. Kaldad on metsased, vasakul kaldal asub Alam-Pedja Looduskaitseala. Marsruudi lõpuosas on Suur-Emajõgi, mis on üldjuhul sõidetav vastuvoolu, kuid olenevalt vaatasemest - suurvee ajal - vahel sõidetav ka allavoolu.