Abava

Kandava lähistel (B) on jõgi väga käänuline ja selle esimestel kilomeetritel tekkib igal matkajal küsimus – miks küll ma siia olen tulnud? Ja just sel hetkel jookseb paat hoogsalt lõpetamata silla alt läbi ja läbib siis esimese Abava jõe kiirvoolu. Abava viinamarja istandustega kaetud kaldad meenutavad kohati Toscana vaateid.

 Edasi muutub retk aina huvitavamaks, sest jõgi voolab läbi ulatusliku oru ja vaated muutuvad maalilisele jõele aina sarnasemaks. Lõik kuni Sabileni on matkamiseks mugav, kuna siin on sisse seatud mitmed mugavad randumise kohad ning turismi objektid.

 Kindlasti tasub peatus teha Sabiles (D), et vaadata kaunist väikelinna ja osta mõni suutäis head- paremat.

 Pärast Sabilet muutub Abava tunduvalt rahulikumaks ja voolab aeglaselt läbi metsade. Kaldad muutuvad kõrgemaks ja silmapiirile ilmuvad esimesed 15 m kõrgused järsakud. Aeglast 6km pikka voolu katkestab Abavas Rumba (E)– kogu jõe laiuses ilutseb meetri kõrgune kosk.

Pärast juga jõevool kiireneb ja on tunda tsivilisatsiooni taandumist. Aina tihedamini ilmnevad kiirvoolu kohad ja jõe kallastel hakkab valitsema loodus. Pardid, koprad, kitsed, hallhaigurid, kured ja kullid pole mingi haruldus. Kohati voolab jõgi läbi kaunite liivaluidete.

 Renda ümbruskonnas (G) pöördub Abava tagasi tsivilisatsiooni. Juba 6 km enne Renda silda aeglustub jõevool, kallastel märkate elumaju. Rendas lõppeb „tsiviliseeritud” ja algab „metsik” Abava marsruudi osa. Juba pikka aega pole paadimatkajate seas üksmeelele jõutud, kas Abava kauneim lõik on Kandavast kuni Rendani, või Rendast jõe suudmeni Venta jõkke.

 Aeglane vool jätkub ka 5km pärast Rendat, kuni selle katkestab esimene kiirvoolu lõik ja maastik muutub. Põõsaste ja lehtpuudega kaldaid vahetavad välja okaspuudega kaldad, jõe säng on nüüd kivine ja vesi selge. Rendast allapoole kuni Abava suudmeni Venta jõkke kallastel praktiliselt puudub hoonestus. Siiski on palju kohti, kus laager püsti panna, kiirvoolu etapid vaheldumisi rahulikumate lõikudega, üks teise järel ilmuvad kallastele väiksemad ja suuremad liivakivi ja dolomiidi paljandid, mõni neist on kinni kasvanud ja pole nii selgelt näha, olge tähelepanelikud! Siin võite kohata, juhul kui peate end vaikselt üleval, ka palju metsloomi.

 Ventale lähenedes muutub Abava kitsamaks, sügavamaks ja kiiremaks. Hea märgina läbitud tee kohta on 5km enne suubumist Venta jõkke umbes 30m kõrgune Galmicu järsak. Need, kes alles siin on märganud, et ükski looduskaunis vaade pole jäädvustatud, võib veel siin kinni püüda viimase võimaluse mõne ilusa kaadriga.

Sisenedes Venta jõkke järgige paadirendi ettevõtte soovitusi ja lõpetage retk Abava suudmes Venta jõkke või jätkake teekonda mööda Venta jõge (6,8km) ning Nabes kanalit mööda (1,5 km) kuni Suure Nabes järveni kämping “Nabīte” (H) või üle järve (900 m) lõuna kaldale (I).

Pärast juga jõevool kiireneb ja on tunda tsivilisatsiooni taandumist. Aina tihedamini ilmnevad kiirvoolu kohad ja jõe kallastel hakkab valitsema loodus. Pardid, koprad, kitsed, hallhaigurid, kured ja kullid pole mingi haruldus. Kohati voolab jõgi läbi kaunite liivaluidete.

 Renda ümbruskonnas (G) pöördub Abava tagasi tsivilisatsiooni. Juba 6 km enne Renda silda aeglustub jõevool, kallastel märkate elumaju. Rendas lõppeb „tsiviliseeritud” ja algab „metsik” Abava marsruudi osa. Juba pikka aega pole paadimatkajate seas üksmeelele jõutud, kas Abava kauneim lõik on Kandavast kuni Rendani, või Rendast jõe suudmeni Venta jõkke.

Kandava lähistel (B) on jõgi väga käänuline ja selle esimestel kilomeetritel tekkib igal matkajal küsimus – miks küll ma siia olen tulnud? Ja just sel hetkel jookseb paat hoogsalt lõpetamata silla alt läbi ja läbib siis esimese Abava jõe kiirvoolu. Abava viinamarja istandustega kaetud kaldad meenutavad kohati Toscana vaateid.

 Edasi muutub retk aina huvitavamaks, sest jõgi voolab läbi ulatusliku oru ja vaated muutuvad maalilisele jõele aina sarnasemaks. Lõik kuni Sabileni on matkamiseks mugav, kuna siin on sisse seatud mitmed mugavad randumise kohad ning turismi objektid.

 Kindlasti tasub peatus teha Sabiles (D), et vaadata kaunist väikelinna ja osta mõni suutäis head- paremat.

 Pärast Sabilet muutub Abava tunduvalt rahulikumaks ja voolab aeglaselt läbi metsade. Kaldad muutuvad kõrgemaks ja silmapiirile ilmuvad esimesed 15 m kõrgused järsakud. Aeglast 6km pikka voolu katkestab Abavas Rumba (E)– kogu jõe laiuses ilutseb meetri kõrgune kosk.

Pärast juga jõevool kiireneb ja on tunda tsivilisatsiooni taandumist. Aina tihedamini ilmnevad kiirvoolu kohad ja jõe kallastel hakkab valitsema loodus. Pardid, koprad, kitsed, hallhaigurid, kured ja kullid pole mingi haruldus. Kohati voolab jõgi läbi kaunite liivaluidete.

 Renda ümbruskonnas (G) pöördub Abava tagasi tsivilisatsiooni. Juba 6 km enne Renda silda aeglustub jõevool, kallastel märkate elumaju. Rendas lõppeb „tsiviliseeritud” ja algab „metsik” Abava marsruudi osa. Juba pikka aega pole paadimatkajate seas üksmeelele jõutud, kas Abava kauneim lõik on Kandavast kuni Rendani, või Rendast jõe suudmeni Venta jõkke.

Abava lõik, mida nimetatakse metsikuks. Jõgi voolab põhiliselt läbi asustamata alade, vaid Venta jõele lähenemisel ilmuvad üksikud majad.

Aeglane vool jätkub ka 5km pärast Rendat, kuni selle katkestab esimene kiirvoolu lõik ja maastik muutub. Põõsaste ja lehtpuudega kaldaid vahetavad välja okaspuudega kaldad, jõe säng on nüüd kivine ja vesi selge. Rendast allapoole kuni Abava suudmeni Venta jõkke kallastel praktiliselt puudub hoonestus. Siiski on palju kohti, kus laager püsti panna, kiirvoolu etapid vaheldumisi rahulikumate lõikudega, üks teise järel ilmuvad kallastele väiksemad ja suuremad liivakivi ja dolomiidi paljandid, mõni neist on kinni kasvanud ja pole nii selgelt näha, olge tähelepanelikud! Siin võite kohata, juhul kui peate end vaikselt üleval, ka palju metsloomi.

Ventale lähenedes muutub Abava kitsamaks, sügavamaks ja kiiremaks. Hea märgina läbitud tee kohta on 5km enne suubumist Venta jõkke umbes 30m kõrgune Galmicu järsak. Need, kes alles siin on märganud, et ükski looduskaunis vaade pole jäädvustatud, võib veel siin kinni püüda viimase võimaluse mõne ilusa kaadriga.

Sisenedes Venta jõkke järgige paadirendi ettevõtte soovitusi ja lõpetage retk Abava suudmes Venta jõkke või jätkake teekonda mööda Venta jõge (6,8km) ning Nabes kanalit mööda (1,5 km) kuni Suure Nabes järveni kämping “Nabīte” (H) või üle järve (900 m) lõuna kaldale (I).

Kindlasti tasub peatus teha Sabiles (D), et vaadata kaunist väikelinna ja osta mõni suutäis head- paremat.

Pärast Sabilet muutub Abava tunduvalt rahulikumaks ja voolab aeglaselt läbi metsade. Kaldad muutuvad kõrgemaks ja silmapiirile ilmuvad esimesed 15 m kõrgused järsakud. Aeglast 6km pikka voolu katkestab Abavas Rumba (E)– kogu jõe laiuses ilutseb meetri kõrgune kosk.

Pärast juga jõevool kiireneb ja on tunda tsivilisatsiooni taandumist. Aina tihedamini ilmnevad kiirvoolu kohad ja jõe kallastel hakkab valitsema loodus. Pardid, koprad, kitsed, hallhaigurid, kured ja kullid pole mingi haruldus. Kohati voolab jõgi läbi kaunite liivaluidete.

Renda ümbruskonnas (G) pöördub Abava tagasi tsivilisatsiooni. Juba 6 km enne Renda silda aeglustub jõevool, kallastel märkate elumaju. Rendas lõppeb „tsiviliseeritud” ja algab „metsik” Abava marsruudi osa. Juba pikka aega pole paadimatkajate seas üksmeelele jõutud, kas Abava kauneim lõik on Kandavast kuni Rendani, või Rendast jõe suudmeni Venta jõkke.

Kandava lähistel (B) on jõgi väga käänuline ja selle esimestel kilomeetritel tekkib igal matkajal küsimus – miks küll ma siia olen tulnud? Ja just sel hetkel jookseb paat hoogsalt lõpetamata silla alt läbi ja läbib siis esimese Abava jõe kiirvoolu. Abava viinamarja istandustega kaetud kaldad meenutavad kohati Toscana vaateid.

 Edasi muutub retk aina huvitavamaks, sest jõgi voolab läbi ulatusliku oru ja vaated muutuvad maalilisele jõele aina sarnasemaks. Lõik kuni Sabileni on matkamiseks mugav, kuna siin on sisse seatud mitmed mugavad randumise kohad ning turismi objektid.