Gauja jõe marsruudi allalaadimine nutitelefonide jaoks (Android/ iphone)
Gauja on paadisõitjate seas kõige populaarsem jõgi Lätis, jõgi väänleb läbi Vidzeme, käänuline jõgi on 440 kilomeetrit pikk, distants jõe lähtest kuni jõe suudmeni on linnulennult aga vaid kõigest 90 km.
Veeturismi mõistes saab Gauja jagada kolmeks osaks: HEJ-de jada, populaarne lõik ning lõik sellest allavoolu. HEJ-de jada on 115,8km pikk ning lookleb Lodest kuni Lejasciema (V 415 maantee) sillani. Populaarne lõik on 252,3km pikk ning lookleb Lejasciemast Siguldani. Lõik populaarsest lõigust allavoolu on 56,1km pikk ning kulgeb Siguldast kuni suubumiseni Riia lahte.
HEJ-de lõik sobib neile, kes soovivad kogeda teistmoodi vaatepilte, antud lõik on ka mugav ühe või kahe päeva retkelistele mitmete kohalike rendipunkidega. Järgmised 115km on Gauja järvekeste, kärealade ja takistuste poolt põhjustatud üleujutuste rägastik.
Peale Lejasciema algab Gauja Populaarne lõik. Kuni Anni sillani (Valka – Gaujiena maantee) on Gauja lai ja kiire kulgedes valdavas enamuses läbi võssa kasvanud heinamaade. Peale Anni silda muutub jõgi käänuliseks ning algab 60 km pikkune lõik, mis kestab kuni Strencini, lõiku kiidetakse kaunite liivakallaste poolest käändude siseküljes ning püstiste liivakivi kaljude poolest käänakute välimisel kaldal. Strencist kuni Valmierani voolab Gauja läbi asustatud alasid ning läbi metsade, Valmierast algab aga veeturistide poolt armastatuim Gauja lõik, mis on 82,8 km pikk ning kestab kuni Siguldani. Siin saab kontsentreeritult näha kõiki armastatumaid vaatamisväärsusi ning kaljusid..
Peale Siguldat turistide rohkus väheneb ning Gauja tõmbab natukene hinge. Peale Murjanit muutub jõe vool aeglasemaks, lõppevad järsud käänakud ning Gauja on kui täis külvatud suurte saarekestega. Enne Gauja suubumist merre jääb Gauja paremale kaldale autoga hästi ligipääsetav punkt, kus on hea Läti kõige pikem jõemarsruut lõpetada.
Lejasciemast allavoolu ei ole enam HEJ-sid ning jõgi voolab oma loomulikku sängi pidi võrdlemisi hea vooluga. Paadisõitjaid lõbustavad Siksnu ja Vidaga kärestikud. Kuni Viresini saab kaldaääretes näha dolomiidi paljandeid. Sealt edasi muutub jõe säng liivaseks ning kulgeb läbi võssa kasvanud niitude.
Marsruudi algus jääb Anni (P 23) sillast ülesvoolu jõe vasakule kaldale. Peale silda on võimalik näha jõelooke moodustumist – Gauja on oma sängi aja jooksul sirgendanud. Edasi kulgeb jõgi aeglaselt läbi lammniitude ning lookleb läbi metsa, kus üks kallas on kõrge, teine aga madal ja laia kaldaribaga. Metsas on rikkalikult marju ja seeni. Marsruut lõppeb peale Spicramja (P24) silda jõe paremal kaldal.
Paari tunnine puhkuseretk mugavasti ligipääsetavast Janramja puhkealast kuni Cesise sillani. Marsruudi keskele jääb mitmekesine Egrļu (Ergelu) kalju, kus on mugav ka kaldale tõmmata. Kalju juures on trepp, mida mööda saab ülesse vaateplatvormile ronida, kust avaneb maaliline vaade ümbritsevale loodusele.
See on pupulaarseim ning kõige mitmekesisem ühe päeva paadiretk. Gauja jõelookeid ümbritsevat loodust saab nautida nii paadist kui ka kalda pealt, külastas Ligava koobast, Kvepene linnusemäge ning hiidtamme. Jõekallast kaunistavad Briedisu, Vecupe, Edernieku, Leimanu, Spriņgu kaljurahnud ning teised mitmekesised paljandid. Majesteetlik Kuku kaljurahn ja mitmed kärestikud teevad sõidu huvitavaks. Marsruudi lõpp-punkt on Ligatne parvalus – ainus seda tüüpi praam Baltikumis, mis tegutseb tänaseni.
Üks armastatumaid kahepäeva puhkuse marsruutisid, mis lookleb kogupikkuses läbi Gauja Rahvuspargi. Jõe kaldaid kaunistavad värvikirevad paljandid ning kaljurahnud. Briedisu, Vecupe, Edernieku, Leimanu, Spriņgu, Katrina, Gudu, Launaga kaljurahnud ning paljandid ning koopad. Majesteetlik Kuku kaljurahn ja mitmed kärestikud ergastavad retkelisi. Tee paele jääb Ligatne parvalus, mis on ainus seda tüüpi praam Baltikumis, mis tegutseb tänaseni. Peale Ligatnet algab rahulikum lõik. Lähenedes Siguldale muutub jõgi eriti rahulikuks ning pea iga jõe looke pael on võimalik näha Turaida lossi. Soovitame jõe kallastele jäävate loodus- ning kultuuriobjektide nautimiseks kaldale ronida ning minna jala Kvepene tamme juurde, jalutada Ligatne loodusrajal, ning ronida Siguldas oleva Gleznotaju mäe otsa.
Kahepäevane retke läbi Gauja Rahvuspargi, mis laseb nautida maalilisi vaateid ning lihtsalt kulgeda rahulikult vooluga kaasa. Jõe kallastele jäävad – Liepa kaljurahn, Sietiniezis, Erglu kalju või sellest natukene edasi kaldast eemale jääv Grivinu kaljurahn ja Licu – Laņgu kalju.
Mitme päeva retk läbi Gauja Rahvuspargi, kuhu jäävad Gauja iidsed jõelooked, mida piiravad ilusad kaljurahnud, paljandid, koopad. Tee peal on võimalus kinni pidada ning liigutada natukene ronides Sietinieža, Ergļu kalju või mõne muu vaateplatvormi peale, jalutada Cirulisu või Liigatne loodusrajal ning nautida Sigulda looduse mitmekesisust. Looduse armastajatele on soovitatav minna retkele kevadel või sügisel, siis kui jõe peal on vähem retkelisi.
Üks klassikalistest Gauja jõe paadimarsruutidest. Peale raudteesilda jääb jõe kõige põnevam osa Strenci käreala, mis jätkub kuni Kracupe suudmeni välja. Sealt edasi muutuvad jõe kaldad kõrgemaks ja maalilisemaks. Peale Mellupe ühinemist jääb jõe paremale kaldale Simanenu Pühatamm, mille juures saab edasise retke tarvis jõudu ammutada. Lähenedes Valmierale on jõe põhi liivasem. Neile, kes kardavad sõita üle Valmieras oleva Kazu kärestiku on soovitatav retk lõpetada Dalinos, kuid kui olete kärestikega kogenud – sõitke julgelt edasi kuni Valmiera paadisillani.
Gaujas sākumposma maršruts vairāk piemēots pavasrara sezonai. Pietiekamā ūdens daudzumā var laivot arī vasaras sezonā. Jārēkinās ar meldriem aizaugušiem upes krastiem.
Kuni Viresini saab kaldaääretes näha dolomiidi paljandeid. Sealt edasi muutub jõe säng liivaseks ning kulgeb läbi võssa kasvanud niitude. Antud lõigul on Gauja jõe 23 km pikkune lõik Läti – Eesti piirijõeks, kaldad on väheasustatud
Pikim paadimarsruut kogu Lätis. Marsruudil näeb nii Gauja jõe seda osa, kus jõgi on kitsas ning suvisel ajal kinni kasvanud kallastega raskesti läbitav, ning ka seda osa, kus jõgi suubub täies hiilguses Riia lahte. Jõe saab mõttes jagada kolmeks osaks: HEJ-de jada, populaarne lõik ning lõik sellest allavoolu. HEJ-de jada on 115,8km pikk ning lookleb Lodest kuni Lejasciema (V 415 maantee) sillani. Populaarne lõik on 252,3km pikk ning lookleb Lejasciemast Siguldani. Lõik populaarsest lõigust allavoolu on 56,1km pikk ning kulgeb Siguldast kuni suubumiseni Riia lahte.
Lode mõis
Pārtikas veikals "Lats"
Resting place
Nekena mõis
Taurene ajaloo näitus
Nekena vesiveski
Avotnieki
Dzestrene
Piebalga kunstikogu
Zosenu hüdroelektrijaam
Ilzeni hüdroelektrijaam
Jaunķūģi
Vanagkalns
Vecstrupiņi
Pūliņi
Jaunpiebalga koduloomuuseum
Jaunpiebalga Püha Toma luterikirik
Jaunpiebalga mõisakõrtsi hoone
Jaunpiebalga vana veski asukoht
Jaunpiebalga mõis
Näitusesaal “Velves”
Kastaņi
Gaujas Bedumi
Kalna pakalnieši
Mīlmaņi
Vecpapāni
Varini hüdroelektrijaam
Rutkavinu allikad
Gauja hüdroelektrijaam
Küünlamuuseum
Lācītes
Lacites hüdroelektrijaam
Siltie
Velena kirik
Pilskalna hüdroelektrijaam
Sinole muuseum ja vesiveski
Paideru hüdroelektrijaam
Kemeri seravots (allikas)
Lejasciems’i ajaloo- ja kultuuripärandikeskus
Lejasciema keskkooli internaat
Satekas (Jõgede ühinemised)
Lives küla
Tirziņa suue
Sikšņu voolujaam
Siksnu kärestik ja Siksnu dolomiitpaljand
Viesturi
Rippsild
Vidaga estraad
Vidaga lehiste alleed ja staadion
Vidaga Sikšnu algkool
Vizla kaarsild
Vizla loodusrada
Žākla pühakivi
Liepavoti
Lejasbindu kalju
Luikas
Zemesziediņi
Randatu kalju ja rada
Vireši metsik õunapuu
Laivu nomu "ReLaivas"
Kempings „Zvejnieki”
Vireši
Žagatu kalju
Melderītis
Helilooja Jazeps Vitolsi muuseum "Anninas"
Gaujiena internaatalgkool
Gaujiena
Gaujiena mõis
Eglukalna estraad
Zvārtava järv
Zvārtavas loss
Mežrozītes
Puhkekoht Kaģuciemā
Tellingumäe lõkkekoht, vaatetorn, rattarajad
Koiva - Mustjõe maastikukaitseala
Ala -Konnu
Kõrgeperve
Puhkekoht
Kaldavere Turismitalu
Lēģerīši
Laanemetsa kirik
Laanemetsa mõis
Tilikas
Puhkekoht
Vaatetorn
Aņņi
Vecupe
Gauja lammniidud
Krastiņi
Puhkekoht
Mežvidi
Zile loodusrada
Vekšu loodusrada
Paatide kinni sidumise koht
Spicrāmis
Etnograafiline aed Ielicas
Iežulejas
Kankarišu kaljusein
Puhkekoht
Puhkekoht
Ramnieku liivakivipaljand
Puhkekoht
Puhkekoht
Vācu stiga
Puhkekoht
Strencu sild
Puhkekoht
Puhkekoht
Strencu looduserada
Strenči
Puhkekoht
Strenču kärestik
Krāči
Ciruli pankkaldad
Cīruļi
Mellupe kivisild
Simanenu Pühatamm
Jaunarāji
Baiļi
Daliņi
Gauja püstised kalda ja Sajutu (Tunnete) park
Vanšu sild
Kazu kärestik
Valterkalniņš
Valmiera muusikakool
Valmiera muuseum
Valmiera Püha Simani kirik
Valmiera sild
Sõna „Valmiera”
Vidzeme Kõrgkool ja Valmiera Integreeritud raamatukogu
Kitsarööpaline raudteesild
Gaujaspriedes
Gauja rahvuspark
Straupnieki
Peka mägi
Sapa
Lejas ozoli
Liepa kaljusein
Sietiņiezis
Grīviņi
Grīviņu kalju
Caunītes
Līči - Laņģi kalju
Toolide kollektsioon ning keraamikatöökoda „Lejas Bregži”
Rauna
Raudtee sild üle Rauna jõe
Kazu kaljurahn
Jāņrāmis
Ramata kalju
Priedulājs
Ērgļu kalju
Lenči
Lenčupe
Punased kaljud
Skulptor Jansonsi sünnikodu Silkes
Kempings ,,Cēsu plosti un laivas''
Kempings "Jeņ
Cēsis
žagarkalns
Cirulišu loodusrada
Ligava koobas
Ozolkalns
Supervāvere
Kvēpene
Rakši
Kvepene lossimägi ja Kvepene tamm
Briedīši kaljurahn
Briedīši
Edernieku kaljurahn
Kuku kaljusein
Līņu kalju
Enkura kaljurahn
Rehabilitatsioonikeskus Ligatne
Nõukogude aegne punker
Skaļupe
Spriņgu kaljurahn
Kanuukämping Makars
Līgatne
Lāču miga
Ligatne parvalus
Rahva kalandusmuuseum
Jumprava kaljurahn
Katrīna
Katrina kaljurahn
Ligatnes loodusrada
Gudu kalju
Paslavas
Launaga kaljurahn
Elpu kaljurahn
Brasla
Jaunzāģeri
Puhkepaiga “Bērzi”
Guest house "Mošķu pirts"
Left bank tributary Dauda
Left bank tributary Vējupīte
Puhkepaiga “Vējupīte”
Kempings "Dainas"
Glemping “Klaukas”
Puhkepaiga “Sigulda”
Puhkepaiga
Sigulda sild (P8)
Laivu un SUP noma "River Adventures"
Boat and SUP rental “Mučas”
Boat and SUP rental “Čiekurlaivas”
Sigulda rand
Telkimine "Siguldas pludmale"
RD Active
Puhkepaiga
Puhkepaiga
Krimuldas Velnala
Sild
Left bank tributary Lorupe
Right bank tributary Runtiņš
Suur Kuradikivi
Puhkepaiga
Puhkepaiga
Katlapu kalju
Puhkepaiga
Left bank tributary Egļupe
Puhkepaiga „Zābakkalns”
Guest house "Zvīguļi"
Puhkekompleks "Rāmkalni"
Murjāņi sild (A3)
Guest house "Rūķīši"
Incukalna Kuradikoobas (Velna ala)
Telkimine "Zuši"
"Citi Krasti" Eco Spa Residence
Anna Ludina Kunstnike aed
Puhkepaiga
Resting place at Āņi
"Gaujmale" guest house
Resting place at Iļķenes
Guest house “Mazpipari”
Leiputrija
Laivot Gauja
Gauja - Daugava kanal
Resting place next to bridge of Gauja
Ādaži sild
Burusports SUP rental
Grocery store "TOP"
Guest house "Abzaļi"
"Zvaniņu ceļš"
Guest house "Laba pirts"
Sild (A1)
Pārtikas veikals "Aibe"
Ethnographic holiday lodge Gungas
Puhkepaiga
Brīvdienu mājas "GaujaUpe"
Raudtee silla
Puhkepaiga
BoardsYou
Piedzīvojums – koka kuteris “Sandra”
Puhkepaiga
Maza upe
Carnikava Koduloomuuseum
Looduspark “Piejura”
Gauja suubumine merre

''Jaunjūgas-3'', Amata, Drabešu pag., Amatas nov., LV-4101
(+371) 29585850
(+371) 26349111

"Jaunšķēpeles Dzirnavas", Līgatnes pag., Līgatnes novads, LV-4108
(+371) 26466750
(+371) 26300124

Laivu iela 2, Carnikava, Carnikavas pagasts, Ādažu novads, LV-2163
(+371) 26222212
Ezremalas iela 45a, Alūksne
(+371) 20377881

“Stirniņas”, Iļķene, Ādažu novads, Rīgas rajons, Latvija; LV-2164
(+371) 26405596
(+371) 29267705

Ropažu novads, Stopiņu pagasts, Līči, Poldera iela 10, “Sidrabozoli”
(+371) 28342558
(+371) 29247472

“Ziedoņi”, Jaunpiebalgas pagasts, Jaunpiebalgas novads, LV-4125
(+371) 25902905
(+371) 26567616
(+372) 511 9117
(+372) 514 5430