Mustjõgi on suurim Eestis voolav Koiva lisajõgi, mis on 84 km pikk ja üpris suure vesikonnaga – 1820 km², millest üle poole asub Eestis ja alla poole Lätis. Mustjõe langus on vaid 29,7 meetrit ehk 0,35 meetrit kilomeetri kohta, ent veerohkus muudab tema voolu alamjooksul päris kiireks.
Peale Koiva ja Mustjõe ühinemist avardub Koiva järsult kuni 40 meetri laiuseks. Koiva kulgeb seejärel läbi Karula rahvuspargi territooriumi. Jõgi on hea just rahulikuma meelega matkaja jaoks, kes ei vaja pidevaid adrenaliinisüste kärestike ja muude ekstreemsuste näol. Veevool on suhteliselt aeglane, kaldad madalad, jõesäng liivane ja sujuvate käänakutega, eriti Mustjõe poolses osas. Koiva jõel muutuvad aga kaldad algselt maalilisteks puisniitudeks, hiljem kõrgeteks liivapaljanditeks. Koiva jõgi sobib hästi mitmepäevaste matkade korraldamiseks sest vahemaad on pikad ja kallastel asuvad imekenad telkimis-ja puhkekohad RMK- ja eraplatside näol.
Mustjõgi on suurim Eestis voolav Koiva lisajõgi, mis on 84 km pikk ja üpris suure vesikonnaga – 1820 km², millest üle poole asub Eestis ja alla poole Lätis. Mustjõe langus on vaid 29,7 meetrit ehk 0,35 meetrit kilomeetri kohta, ent veerohkus muudab tema voolu alamjooksul päris kiireks.
Peale Koiva ja Mustjõe ühinemist avardub Koiva järsult kuni 40 meetri laiuseks. Koiva kulgeb seejärel läbi Karula rahvuspargi territooriumi. Jõgi on hea just rahulikuma meelega matkaja jaoks, kes ei vaja pidevaid adrenaliinisüste kärestike ja muude ekstreemsuste näol. Veevool on suhteliselt aeglane, kaldad madalad, jõesäng liivane ja sujuvate käänakutega, eriti Mustjõe poolses osas. Koiva jõel muutuvad aga kaldad algselt maalilisteks puisniitudeks, hiljem kõrgeteks liivapaljanditeks. Koiva jõgi sobib hästi mitmepäevaste matkade korraldamiseks sest vahemaad on pikad ja kallastel asuvad imekenad telkimis-ja puhkekohad RMK- ja eraplatside näol.