Tebra

Tebra river route download for mobile devices (android/iphone)

Tebra on juba ammustest aegadest olnud transpordi keskpunktiks. Suured kaubalaevad toimetasid mööda jõge kaupasid Sakast kuni Aizpute rüütlilossini, siit ujutati palke ning Gauja liivlaste asustusest annavad märku kohanimed nagu: Turaida, Orga ja Lanka. 20. sajandi alguses reguleerisid Tebra voolu 2 võimast vesiveskit, tänaseks on ainsana säilinud Aizpute veski. 

Kuni Nõukogude okupatsioonini käis Tebra ümber pidev elu. NSVL-i ajal kuulutati Tebra jõe suudmeala suletud piirilähedaseks alaks ning jõgi vajus unustusse. Jõgi kasvas kinnis ning vool peatus langenud puudest tekkinud takistuste tõttu. Olukord muutus 2000. aasta paiku, kui veeturistid taas avastasid Tebra. 

Hetkel on Tebra üks armastatumaid Lääne-Kurzeme jõgesid. Tavaks on saanud, et Tebra sõuderetke alustatakse Apriķist Aloksti silla (C) juurest. Siin on mugav koht paati astumiseks. Tebra kohtub peale 600 kiiret, madalat ja käänulist meetrit Alokstega, kus saab harjutada on sõudmisoskust ning tandemiga sõitmist. Peale kokku voolamist muutub jõgi olulisemalt rahulikumaks ning sügavamaks, see annab piisavalt palju aega, et enne järgmist katsumust natukene hinge tõmmata. Kallastel kõrguvad majesteetlikud tammed, mille vahelt paistab vaid Apriku kirikutorn. 

Peale Apriķit voolab jõgi läbi väiksemate salude ning karjamaade, vool on piisavalt kiire, et aerutada puhkerežiimis.  Suve teisel poolel ilmuvad antud lõigul välja vesiheina taimed. See küll ei takista sõitmist, kuna vesiheina sisse moodustuvad omapärased „rajad“ – veeteed paadi laiuses. Kallaste asustatus hõreneb ning 7 km Apriķist algab lõik, mida paadisõitjad kutsuvad „Dinosauruste pargiks”. Suured ja laiade okstega puud, mis moodustavad vee kohale tumeda varju, ootamatud suured üksikud kivid, päikese käes ära kuivanud kõrkjad ning kalakotka ärevad hüüded – seda ei õnnestu mitte märgata ka mitte tähelepanelikul retkelisel. „Seal tekib tunne, nagu kohe kohe jookseb dinosaurus üle jõe“ ütles üks kogenud paadisõitja. 

Peale „Dinosauruste parki“ vangistab Tebra paadiretkelised sõna otsese mõttes pooleteise kilomeetrilisse lõksu. Jõe vool peatub ning jõgi voolab märgalasse. Kõrkjad, kerahein ja hall-lepad meenutavad Florida soid, ainult alligaatorite asemel valitsevad siin koprad. Antud lõigul peab aerutama jõudsasti ning katsumused välja kannatama, sest lõigu lõppedes ootab autasu – peale laia üheksakümne kraadist vasakpoolset kurvi muutub ümbritsev loodus silmnähtavalt ning kallastele ilmub võimas kuusemets. Siin algab Tebra kõige kiirem lõik – u 2 km pikk lõputute kärestike ja dolomiidist kivirahnude kaskaad, mille lõpus on hea orientiir: rippsild. Tebra kõige ilusamad 14 km on läbitud.  

Peale rippsilda (E) Tebra vool aeglustub, kuid ei jää seisma. Nähtavale ilmuvad üksikud majad ning on ka kärealasid. Majesteetlikud metsad asenduvad Läti jõe kallastele omase lepistiku, niitude ning võsaga. Antud lõik sobib hästi spinninguga kalameestele, siin on nii kiire vooluga alasid kui ka esineb tagasivoolu ning süvikuid. Ahvena ja turbi saak on tagatud. Marsruudi lõppu märgib raudbetoonist sild Taurinu (Kalnenieku) maja juures. 

Peale Tauriņu (Kalnenieku) silda (F) muutub jõgi täiesti rahulikuks. Tebra on lõpetanud ruttamise ning viimased 7 km enne Durbiga kokku voolamist kulgeb jõgi väga rahulikult mööda hall-leppade suureks kasvanud istandite. Tundub nagu kogu jõud oleks jõest otsa saanud.  

Peale kokku voolamist (G) Durbiga algab uus vaid 6,3 km pikkune jõgi - Saka. Loodus muutub ning tunda on mere lähedust. Vanad heinakuhjad, piiritusetehase korstnad, võrgud ning mootorpaadid. Raudteesild, elegantne lossitrepp, mis viib Upesmuiža lossipargist kuni veeni (lossihoone põles ise 1905. aasta rahutuste ajal maha), peale mida tuleb juba Pavilosta. Sõita on jäänud vaid jupp, mis voolab mööda väikestest kaluripaatidest, jahisadamatest ning peale seda on juba muul ning meri (H). 

Ühe päeva retk Pavilostani.

Sarkanvalki – Tauriņi

Üks populaarsemaid Tebra marsruute. Peale Sarkanvalkit jõe vool peatub, jõge vaadates tekib küsimus – „kummas suunas jõgi voolab?“. Peale laeva istumist on vaid natukene aega, et ennast mugavalt sisse seada – peale laia 20 kraadist käänakut muutub ümbritsev loodus märgatavaöt ning jõe kallastele ilmub võimas kuusemets. 

Populaarsemad marsruudid Tebral ja Sakal:

Apriķi – Pavilosta 40 km 2-3 päeva

Sarkanvalki - Pavilosta – 28 km 1-2 päeva