Ahja

Ahja on Eesti üks maalilisemaid jõgesid. Populaarseim külastusala asub jõe keskjooksul, Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal, kus ürgsete metsade vahel paljanduvad järskude seintena 12-20 m kõrgused liivakivikaljud, mida rahvasuus kutsutakse taevaskodadeks.

Algab Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala. Vana Koorvere veskikoht u 300 m peale lõigu algust. Kuni Valgemetsani jõgi käänuline, vaikne vool vaheldub kiiremate ja kivisemate kohtadega, esineb takistusi. Ettevaatlik tuleb olla Valgemetsa raudteesilla all. Peale raudteesilda algavad üksikute kivisemate kohtadega vaiksed jõelõigud Tikuta vana veskikohani. Veskikoha juures S-kujuline kergelt läbitav kärestik. Tikutast edasi muutub Ahja järjest laiemaks, vool aeglasemaks, jõgi sügavamaks. Lõigu lõpuosa kulgeb Kiidjärve veski paisjärvel. Mitmes kohas hästi vaadeldavad liivakivipaljandid. Lõigu lõpp Kiidjärve veskitammi juures.

NB! Kiidjärve veskitammi juures toimuvad renoveerimistööd 
http://kaart.delfi.ee//?bookmark=ab2ade51ea7e6a44b5584f6038d48f7d

Jälgi viitasid!

Veeskamine Kiidjärve veskitammi alt või looduskeskuse juurest. Vool aeglane, lõigul maalilised kaldad, liivakivipaljandid, hiljem laieneb Ahja jõgi sujuvalt Saesaare paisjärveks. Lõik sobilik väikeste lastega matkajatele. Matka jätkamiseks tuleb kanuu üle tammi elektrijaama hoone taga asuvasse kanalisse vedada. Edasi kulgeb teekond Suure - ja Väikese Taevaskoja alt läbi. Kuni Otteni veskisillani on jõgi kivine. Otteni silla juures kerge kärestik. Siin lõpeb Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala. Peale Ottenis veskikohta on jõgi vaikse vooluga. Viimane kivisem koht Eoste maanteesilla veskitammi juures.

Jõgi muutub sügavamaks, vool aeglustub. Peale Läänistet voolab jõgi Emajõe Suursoos ning on kahes kohas ühenduses järvedega (Ahi- ja Võngjärvega). Allavoolu pole enne Peipsit enam ühtegi ühendusteed.