Užava river route download for mobile devices (android/iphone)
Užava jõgi suubub allpool Užava külast Läänemerre. Jõgi saab alguse Gudenieki ja Basu mõisa vahelistest äravoolukraavidest. Suuremalt jaolt on vool ühtlane, välja arvatud lõik Tērande ja Sisi vahel, jõepõhja on sirgestatud nii esimese vabariigi kui ka nõukogude ajal. Jõe kogupikkus on 67 km. Neist 31 km sobivad paadisõiduks alates Vanka lisajõest kuni mereni välja. Paadimatka on mugavaim alustada „Stradži” talu silla juurest. Suvel on jõepõhi selge, sellel on rikkalik veealune taime- ja loomastik. Vool on hea kuni Užava külani. Põhi on liivane, üksikutes kohtades kruusane ja kividerohke. Merele lähemale jõudes muutub põhi liivasaviseks. Kaldad on liivased või savised. Užava jõel saab sõita kanuu, süsta ja kajakiga. Mugavad ja korrastatud randumiskohad on „Stradžis”, Užava külas ja vahetult enne jõe suubumist merre.
Maršrudiid: Stradži - Meri 31 km, Sise - Meri 19 km.
Kõrgvee ajal on nõutav eelnev kogemus!
Pärast Sise silda (C) sirgeneb jõgi üsna kiiresti, 5 km kestel on jõgi sirge ja väga kalarikas. Kohati võib jõele olla langenud puid või risu, suuremalt jaolt saab neist ümber või üle sõita. Enne Užava küla vool aeglustub ja viimased 3 km mereni on see väga aeglane, siin kuulevad teravama kuulmisega matkajad ka juab merekohinat. Viimased 500 m voolab jõgi paralleelselt merega, luitestiku taga on rand ning meri. Veel mõni meeter enne merd näete üle jõe minevat jalakäijate silda ja kuivama riputatud kalurivõrke ning silmu mõrdu, hoidke jõe paremale küljele, mis on tavaliselt paadimatkamiseks mõeldud ala. Marsruut lõpeb otse jõe suudmes merel. Paremal kaldal on Läti Riigimetsa poolt sisse seatud mugav puhkekoht.
Lõik „Stradži” (A) - Tērande (B) kulgeb aeglaselt läbi karjamaade ja metsaaluste. Vaatepilt kallastele on suhteliselt üksluine, suurepärane võimalus end paadis mugavamalt sisse seada. Alates Tērandest (B) algab Užava jõe ilusaim lõik, kauneid vaateid on võimalik nautida kuni Siseni (C). Siin on jõgi suhteliselt käänuline, kallastel kasvavate puude oksad on jõevoolu kohal kokku kasvanud. Ette võib tulla nii kärestikke kui ka suuri kive. Jõgi muutub enne Siseni jõudmist väga kitsaks, voolukiirus tõuseb. Pärast kitsendust on vana veskitammi varemed, jõesäng on rikas suurte kivide poolest. See on ainuke koht Užava jõel, kus vähese kogemusega matkajatel on kõrgvee ajal oht paat ümber ajada või sellesse vett ajada. Kui veetase on madal, siis on antud lõik ohutu ka algajatele. Sild üle Sise (C) on ühepäevase matka sihtpunkt. Pärast Sise silda (C) 5 km kestel esinevad täiesti sirged lõigud ning jõgi on väga kalarikas. Kohati võib jõele olla langenud puid või risu, suuremalt jaolt saab neist ümber või üle sõita. Enne Užava küla muutub vool väga aeglaseks ja viimased 3 km mereni on see väga aeglane, siin kuulevad teravama kuulmisega matkajad ka juba merekohinat. Viimased 500 m voolab jõgi paralleelselt merega, luitestiku taga on rand ning meri. Veel mõni meeter enne merd näete üle jõe minevat jalakäijate silda ning kuivama riputatud kalurivõrke ja silmu mõrdu, hoidke jõe paremale küljele, mis on tavaliselt paadimatkamiseks mõeldud ala. Marsruut lõpeb otse jõe suudmes merel.
Lõik „Stradži” (A) - Tērande (B) kulgeb aeglaselt läbi karjamaade ja metsaaluste. Vaatepilt kallastele on suhteliselt üksluine, suurepärane võimalus end paadis mugavamalt sisse seada. Alates Tērandest (B) algab Užava jõe ilusaim lõik, kauneid vaateid on võimalik nautida kuni Siseni (C). Siin on jõgi suhteliselt käänuline, kallastel kasvavate puude oksad on jõevoolu kohal kokku kasvanud. Ette võib tulla nii kärestikke kui ka suuri kive. Jõgi muutub enne Siseni jõudmist väga kitsaks, voolukiirus tõuseb. Pärast kitsendust on vana veskitammi varemed, jõe säng on rikas suurte kivide poolest. See on ainuke koht Užava jõel, kus vähese kogemusega matkajatel on kõrgvee ajal oht paat ümber ajada või sellesse vett ajada. Kui veetase on madal, siis puudub nimetatud lõigul igasugune oht. Raudbetoonist sild üle Sise (C) on ühepäevase matka sihtpunkt.
Pärast Sise silda (C) sirgeneb jõgi üsna kiiresti, 5 km kestel on jõgi sirge ja väga kalarikas. Kohati võib jõele olla langenud puid või risu, suuremalt jaolt saab neist ümber või üle sõita. Enne Užava küla vool aeglustub ja viimased 3 km mereni on see väga aeglane, siin kuulevad teravama kuulmisega matkajad ka juab merekohinat. Viimased 500 m voolab jõgi paralleelselt merega, luitestiku taga on rand ning meri. Veel mõni meeter enne merd näete üle jõe minevat jalakäijate silda ja kuivama riputatud kalurivõrke ning silmu mõrdu, hoidke jõe paremale küljele, mis on tavaliselt paadimatkamiseks mõeldud ala. Marsruut lõpeb otse jõe suudmes merel. Paremal kaldal on Läti Riigimetsa poolt sisse seatud mugav puhkekoht.