Veematka planeerimine
Aktiivne veematkahooaeg kestab Balti riikides jää sulamisest (tavaliselt aprilli keskpaigast) kuni septembri keskpaigani. Kõrghooaeg kestab aga suvisest pööripäevast augusti keskpaigani. Juhul kui planeerite ühepäevast retke, siis on selleks kõige parem aeg mais või juuni alguses – statistiliselt on sel ajal kõige enam päikesepaistelisi päevi, küll aga langeb termomeetrinäit öösiti sageli kuni +5 kraadini. Kahepäevasteks ja pikemateks retkedeks on sobivam juuli ja augusti algus, mil ööd on soojad. Tänapäevased ilmaennustusprognoosid on piisavalt täpsed, et retke planeerida nädal aega ette. Veematka planeerimisel konkreetsel marsruudil hinnake enda ja oma reisikaaslaste füüsilist võimekust. Algajatel tasub eelistada lühemat ja kergemat marsruuti pikemale marsruudile. Järgnevate retkede planeerimisel võite valida juba järk-järgult füüsiliselt ja tehniliselt raskemaid sõuderetki. Matkamarsruuti ning matka kestvust tasub planeerida koos matkakorraldajaga, kes oskab teile soovitada parimaid lahendusi.
Mida peaks mitmepäevasele retkele kaasa võtma?
Maailmakuulus norra päritolu teadlane ja maailmarändur Thor Heyderdahl ütles vajaminevate asjade kohta järgmist: „Laduge kõik asjad paadi kõrvale hunnikusse. Võtke hunnikust esmaabivahendid ja nuga. Jagage järelejäänud hunnik sorteerimata kaheks ning lükake üks hunnikutest kõrvale. Seejärel jagage järelejäänud hunnik veel kord sorteerimata kaheks ning tõstke üks hunnikutest paadile. Hiljem taipate, et võtsite ikkagi kolm korda liiga palju asju kaasa!“ Heyderdahli nali vastab suures osas tõele, kuid vaatamata sellele, mida siis kahepäevasele või pikemale retkele ikkagi võtta, kui puudub varasem kogemus?
Standardvarustus: telk; magamismatt; magamiskott; tikud või mõni muu süütamisvahend; nuga; esmaabivahendid (valuvaigisti, haavapuhastusvedelik, side ja plaastrid); päikesekaitsekreem; putukatõrjevahend; toalettpaber; umbes 7 m pikkune tugev köis; pealamp.
Riided ja jalanõud: üks kiht varrukatega riideesemeid jahedateks õhtuteks; üks kiht lühikeste varrukatega riideesemeid aerutamiseks. Peakate, seda eriti lastele. Juhul kui lubatakse vihma, siis vihmamantel. See küll ei päästa vihma eest, aga see on parim, mida teha saate. Rihmikud aerutamiseks ja matkajalanõud õhtuteks.
Söök ja köögitarbed: kvaliteetsed kuivsupid ja pudrud; tee ja kohv; magustoiduks väike meepurk ja kuivatatud puuviljad või pähklid; joogivesi. Metallkruus, kauss ja lusikas, nuga. Kaks potti – toidu ja joogivee keetmiseks. Soovitatav on kaasa võtta priimus. Võimalusel vältige värsket liha, kala ning vorste, mis võivad kergesti rikneda. Ärge pange kõiki asju ühte suurde kotti. Kõige hoolsamini pakkige veekindlasse kotti telk ja magamiskott. Küsige veekindlate kottide kohta veesõiduki rendileandjalt. Paigutage esemed paati selliselt, et raskemad esemed jääksid veesõiduki tagumisse ossa.
Ööbimiskoht: kõige olulisem on seada ööbimine sisse aegsasti! Isegi kui pimedani on veel rohkesti aega ning te näete head ööbimiskohta, tõmmake kaldasse ja seadke ööbimine sisse. Tihti juhtub, et matkajad arvavad, et „seal selle kurvi taga“ peab olema parem koht, kuid tihtipeale ei ole see nii ning lõppkokkuvõttes jäädakse ööbimisega hilja peale ja ööbitakse mittesobilikus kohas. Arvestama peaks, et inimesel, kellel puudub oluline kogemus, kulub telgi ülesseadmiseks, puude otsimiseks, lõkke süütamiseks ja õhtusöögi valmistamiseks vähemalt kaks tundi. Kuid ööbimiskoha eesmärk ei ole pelgalt vaid magamine – soovite kindlasti ka veel ujuma minna, mõnda aega lõkke juures istuda ning kuulata loodusest kostvaid öiseid helisid. Soovitatav on planeerida päevane matkapikkus ning välja valida sobiv ööbimiskoht juba enne matka.
Ärge jätke toitu ööseks maapinnale! Riputage toidukott koos hommikuöögi ja lõunasöögiga puu otsa või tõstke telki. Vee ääres elavad kährikud, siilid, mägrad ja rebased, kes on sagedasteks külalisteks magavatele turistidele. Ärge jätke lõket järelevalveta! Ärge jätke maha mitte mingit prügi, seda isegi mitte juhul, kui peatuspaik on varustatud prügikottidega! Võtke prügi kaasa ning andke see reisi lõpus paadi rendileandjale. Pidage meeles, et korraliku matkaja järel jääb kohalik ümbrus puhtamaks, kui see oli enne.
Ohutus: paluge oma paadi rendileandjalt igale matkajale vest ning ka kasutage neid. Juhul kui teil puudub igasugune paadikogemus, siis küsige oma rendileandjalt soovitusi paadijuhtimiseks ning asjade paigutamiseks. Eriti palavatel päevadel (üle +22 kraadi) esineb kõrgendatud päikesepiste risk, seda eriti lastel. Jooge regulaarselt vett ning käige ujumas. Ärge hüpake vette enne eelnevalt kontrollimata! Minge vette aeglaselt.
Kui märkate keha külge kinnitunud kaani, puudutage seda hõõguva söega. Kaan laseb teie küljest lahti. Protsess on valutu, kuid haav jookseb veel mõnda aega verd, sest kaanid vabastavad hüübimisvastaseid aineid. Ärge üritage kaani jõuga lahti tõmmata! Juhul kui tuvastate sisseimenud puugi, eemaldage see. Kui kahtlustate maohammustust, kutsuge abi! Tüüpiline rästikuhammustus jätab nahale neli väiksemat täppi ning hammustuskoht hakkab kiiresti tursuma. Mitte mingil juhul ärge kasutage žgutti! Rästikumürk levib vereringesse; mida tugevam rõhk, seda kiiremini mürk levib. Juhul kui madu hammustab last, ärge laske lapsel kõndida ning kandke ta ise kiirabiautoni. Märkuseks: jõekaldad ei ole rästikute tavapärane elutsemisala ning maohammustusi esineb väga harva. Juhul kui ööseks on oodata äikesetormi, ärge pange oma telki kõige kõrgema puu alla või kõige madalamasse punkti maapinnal. Ärge minge äikese ajal ujuma.
Igal matkamarsruudil on juurdepääsukohad, kus on võimalik autoga peaaegu vee äärde sõita, küsige nende kohta matkakorraldajalt. Jälgige ka marsruudil olevaid kilomeetrimärke (juhul, kui need on olemas) ning olulisemaid objekte: kaljud, suured tammed, saared, suured kivid jne. Hädaolukorras aitavad need nii päästjatel kui ka teil endil paremini orienteeruda.
