Ogre voolab läbi Madona, Ērgļi, Vecpiebalga, Lielvārde ja Ogre piirkondade. Jõe pikkus on 188 km, langus 222 m; suuremad lisajõed on Līčupe ja Aviekste; suubub Daugavasse. Ogre on pikkuselt kolmas Lätis ning ühelgi lõigul ei ole seda kunagi süvendatud. 2003. aastal leidsid Läti loodusfondi eksperdid Ogre jões suure looduskaitse all olevate biotoopide ja taimestiku kontsentratsiooni. Jõe orus on 15 Lätis looduskaitse all olevat biotoopi. Jõe kaldad on põhja ja lõuna suunas, seega on mõlemal kaldal oma erinev mikrokliima. Kui ühel on muru juba roheline ja õitsevad lühieataimed, siis teine kallas puhkab veel valge lumikatte all. Kallastel mitmes kohas dolomiidipaljandid: mõlemad Kalnrēži dolomiit-liivakivi Rembate lähedal ja Ogre dolomiidijärsak kunagise Ogre kartongivabriku juures on kaitsealused geoloogilised objektid.
Ogre looduspargi väärtusteks peetakse reguleerimata kaunite vaadetega Ogre jõeorgu, mitmekesiseid metsi, mis sügiseti marjuliste ja seeneliste paradiisiks muutuvad, ulatuslikke niite, jõekärestikke, järsakuid, allikaid, rändrahne, suuri puid ja muid looduselemente, mis kõik rõõmustavad nii looduspargi elanikke kui ka pargikülastajaid. Suur väärtus on Ogresmuiža toonekurgede koloonial, mis on üks suurematest valge-toonekurgede koloonia pesitsuspaikadest Lätis.
Šis ir populārākais Ogres upes mašruta posms, ja gribas izbaudīt Ogres upes krācītes.
Maršruts sākās Ērgļos. Ērgļos, apm. 300m virs šosejas tilta, ir HES aizsprosts. Tas ir 4m augsts. Laivas ūdenī ērtāk laist no derivācijas kanāla puses vai arī labajā krastā pie tilta.
Apmēram 6-7km pēc Ērgļiem Ogre ir lēna, tad sākās Brāžu krāces - labākais Ogres augšteces posms. Vidējais kritums krācēs ir ap 3-3.5m/km. No sportiskā viedokļa lielā ūdenī šīs krāces ir interesantas un dažādas. Krāču garums apmēram 10km.
Brāžu krāču beigu daļā ir bij. Emmas dzirnavu, tagad Vecogres HES aizsprosts (nejaukt ar bijušajām Roplaiņu dzirnavām), arī ap 4m augsts.
Vienas dienas maršrutu no Ērgļiem parasti beidz pie Kalnadalbu brasla - no šejienes ir visīsākais ceļš atpakaļ uz Ērgļiem - 15km (svarīgi, ja tur palikuši auto).
Šis ir populārākais Ogres upes mašruta posms, ja gribas izbaudīt Ogres upes krācītes.
Maršruts sākās Ērgļos. Ērgļos, apm. 300m virs šosejas tilta, ir HES aizsprosts. Tas ir 4m augsts. Laivas ūdenī ērtāk laist no derivācijas kanāla puses vai arī labajā krastā pie tilta.
Apmēram 6-7km pēc Ērgļiem Ogre ir lēna, tad sākās Brāžu krāces - labākais Ogres augšteces posms. Vidējais kritums krācēs ir ap 3-3.5m/km. No sportiskā viedokļa lielā ūdenī šīs krāces ir interesantas un dažādas. Krāču garums apmēram 10km.
Brāžu krāču beigu daļā ir bij. Emmas dzirnavu, tagad Vecogres HES aizsprosts (nejaukt ar bijušajām Roplaiņu dzirnavām), arī ap 4m augsts.
Vienas dienas maršrutu no Ērgļiem parasti beidz pie Kalnadalbu brasla - no šejienes ir visīsākais ceļš atpakaļ uz Ērgļiem - 15km (svarīgi, ja tur palikuši auto).
Nobraucienu pa Ogri var uzsākt visai augstu - apmēram jau no Līderes.
Cirstos Ogre jau ir liela upe. No Cirstiem līdz Ērgļiem Ogrē ir diezgan daudz sīku straujteču un krācīšu. Kritums - apm 1.5m/km; upes platums 10-15m.
Ogre voolab läbi Madona, Ērgļi, Vecpiebalga, Lielvārde ja Ogre piirkondade. Jõe pikkus on 188 km, langus 222 m; suuremad lisajõed on Līčupe ja Aviekste; suubub Daugavasse. Ogre on pikkuselt kolmas Lätis ning ühelgi lõigul ei ole seda kunagi süvendatud. 2003. aastal leidsid Läti loodusfondi eksperdid Ogre jões suure looduskaitse all olevate biotoopide ja taimestiku kontsentratsiooni. Jõe orus on 15 Lätis looduskaitse all olevat biotoopi. Jõe kaldad on põhja ja lõuna suunas, seega on mõlemal kaldal oma erinev mikrokliima. Kui ühel on muru juba roheline ja õitsevad lühieataimed, siis teine kallas puhkab veel valge lumikatte all. Kallastel mitmes kohas dolomiidipaljandid: mõlemad Kalnrēži dolomiit-liivakivi Rembate lähedal ja Ogre dolomiidijärsak kunagise Ogre kartongivabriku juures on kaitsealused geoloogilised objektid.
Ogre looduspargi väärtusteks peetakse reguleerimata kaunite vaadetega Ogre jõeorgu, mitmekesiseid metsi, mis sügiseti marjuliste ja seeneliste paradiisiks muutuvad, ulatuslikke niite, jõekärestikke, järsakuid, allikaid, rändrahne, suuri puid ja muid looduselemente, mis kõik rõõmustavad nii looduspargi elanikke kui ka pargikülastajaid. Suur väärtus on Ogresmuiža toonekurgede koloonial, mis on üks suurematest valge-toonekurgede koloonia pesitsuspaikadest Lätis.
Ogre voolab läbi Madona, Ērgļi, Vecpiebalga, Lielvārde ja Ogre piirkondade. Jõe pikkus on 188 km, langus 222 m; suuremad lisajõed on Līčupe ja Aviekste; suubub Daugavasse. Ogre on pikkuselt kolmas Lätis ning ühelgi lõigul ei ole seda kunagi süvendatud. 2003. aastal leidsid Läti loodusfondi eksperdid Ogre jões suure looduskaitse all olevate biotoopide ja taimestiku kontsentratsiooni. Jõe orus on 15 Lätis looduskaitse all olevat biotoopi. Jõe kaldad on põhja ja lõuna suunas, seega on mõlemal kaldal oma erinev mikrokliima. Kui ühel on muru juba roheline ja õitsevad lühieataimed, siis teine kallas puhkab veel valge lumikatte all. Kallastel mitmes kohas dolomiidipaljandid: mõlemad Kalnrēži dolomiit-liivakivi Rembate lähedal ja Ogre dolomiidijärsak kunagise Ogre kartongivabriku juures on kaitsealused geoloogilised objektid.
Ogre looduspargi väärtusteks peetakse reguleerimata kaunite vaadetega Ogre jõeorgu, mitmekesiseid metsi, mis sügiseti marjuliste ja seeneliste paradiisiks muutuvad, ulatuslikke niite, jõekärestikke, järsakuid, allikaid, rändrahne, suuri puid ja muid looduselemente, mis kõik rõõmustavad nii looduspargi elanikke kui ka pargikülastajaid. Suur väärtus on Ogresmuiža toonekurgede koloonial, mis on üks suurematest valge-toonekurgede koloonia pesitsuspaikadest Lätis.
Ogre voolab läbi Madona, Ērgļi, Vecpiebalga, Lielvārde ja Ogre piirkondade. Jõe pikkus on 188 km, langus 222 m; suuremad lisajõed on Līčupe ja Aviekste; suubub Daugavasse. Ogre on pikkuselt kolmas Lätis ning ühelgi lõigul ei ole seda kunagi süvendatud. 2003. aastal leidsid Läti loodusfondi eksperdid Ogre jões suure looduskaitse all olevate biotoopide ja taimestiku kontsentratsiooni. Jõe orus on 15 Lätis looduskaitse all olevat biotoopi. Jõe kaldad on põhja ja lõuna suunas, seega on mõlemal kaldal oma erinev mikrokliima. Kui ühel on muru juba roheline ja õitsevad lühieataimed, siis teine kallas puhkab veel valge lumikatte all. Kallastel mitmes kohas dolomiidipaljandid: mõlemad Kalnrēži dolomiit-liivakivi Rembate lähedal ja Ogre dolomiidijärsak kunagise Ogre kartongivabriku juures on kaitsealused geoloogilised objektid.
Ogre looduspargi väärtusteks peetakse reguleerimata kaunite vaadetega Ogre jõeorgu, mitmekesiseid metsi, mis sügiseti marjuliste ja seeneliste paradiisiks muutuvad, ulatuslikke niite, jõekärestikke, järsakuid, allikaid, rändrahne, suuri puid ja muid looduselemente, mis kõik rõõmustavad nii looduspargi elanikke kui ka pargikülastajaid. Suur väärtus on Ogresmuiža toonekurgede koloonial, mis on üks suurematest valge-toonekurgede koloonia pesitsuspaikadest Lätis.
(+371) 28330027
Ropažu novads, Stopiņu pagasts, Līči, Poldera iela 10, “Sidrabozoli”
(+371) 28342558
(+371) 29247472
“Ziedoņi”, Jaunpiebalgas pagasts, Jaunpiebalgas novads, LV-4125
(+371) 25902905
(+371) 26567616