Rīva

Marsruudi algus silla juurest (A) Rīva külas ei viita sellele, et matkamine Rīva jõel oleks midagi erilist. Leppadega kaetud jõeäär, kolhoosi ajal süvendatud jões on põhiliseks taimeks - tuderluga, kallastel arenenud põllumajandusele viitav vaatepilt. Siiski juba kilomeetri jagu allapoole voolab jõgi läbi huvitava konstruktsiooniga raudteesilla alt ning taastuvad loomulik jõesäng ja kaunid loodusvaated. Kaldad on kaetud sangleppadega, mille põimunud juurestikku nimetavad paadimatkajad mangroovideks. Jõe vool on kiire, aga see pole kärestikuline. Pärast viimast Rīva küla maja taandub tsivilisatsioon täielikult ja jõe meeletult käänuline tee läheneb merele. Selges jõevees saalivad turbad, tihti on märgata ka haugi, aga tähelepanelikumad matkajad võivad jälgida forelli liikumisi. Kallastel on tihe mets – tammed, kuused, saared, vahtrad. Esineb isegi üksikuid lehiste kasvandusi, mis on vabas looduses suur haruldus. Poole distantsi (8 km) läbimise heaks tähiseks on raudbetoonist sild (B). Pärast silda toimuvad taas suured muutused – jõe langus suureneb, jõgi muutub tunduvalt laiemaks. Lehtpuud taanduvad ja nende asemele ilmub vana kuusemets. Ilmuvad kõrged liivakivi paljandid. Paljudes kivimadalikes ja laidudes on mugav peatuda ja väikese pikniku jaoks maha istuda. Jõepõhi on kohati liivane, kuid jõe sügavus on harva enam kui 50cm – suurepärane ujumiskoht lastele. Viimased kaks kilomeetrit enne marsruudi lõppu taandub mets kallastelt täielikult. Rīva jõgi voolab nüüd läbi ulatusliku rohuse alamiku, kus valitsevad koprad. Kaldad ja jõesäng on tihedalt hundinuiade- ja roostikuga kinni kasvanud, mille vahele vool on „läbi söönud” paadi laiused rajad. Paadimatkajad nimetavad kohta „Krokodilli farmiks”. Matka lõpp-punkt on Rīva puusilla juures (C), mis ehitati vana paberivabriku tammide kohale. Rīva matka võib ka mööda vasakut kallast paate käsitsi edasi toimetades pikendada – suunduge tammedest mööda ja siis paadiga viimased 1,2 km edasi mereni (D). Rīva meresuue on üks kauneimaid mererannikuid Lätis.

Lastega matkates peetakse optimaalseimaks just lõiku Gumbas raudbetoonist sillani (B), see pole ei liiga lühike ega liiga pikk, piisavalt huvitav nii liikudes kui kaldal puhates.

Pärast silda (B) toimuvad taas suured muutused – jõe langus suureneb, jõgi muutub tunduvalt laiemaks. Lehtpuud taanduvad ja nende asemele ilmub vana kuusemets. Ilmuvad kõrged liivakivi paljandid. Paljudes kivimadalikes ja laidudes on mugav peatuda ja väikese pikniku jaoks maha istuda. Jõepõhi on kohati liivane, kuid jõe sügavus on harva enam kui 50cm – suurepärane ujumiskoht lastele. Viimased kaks kilomeetrit enne marsruudi lõppu taandub mets kallastelt täielikult. Rīva jõgi voolab nüüd läbi ulatusliku rohuse alamiku, kus valitsevad koprad. Kaldad ja jõesäng on tihedalt hundinuiade- ja roostikuga kinni kasvanud, mille vahele vool on „läbi söönud” paadi laiused rajad. Paadimatkajad nimetavad kohta „Krokodilli farmiks”. Rīva matka võib ka mööda vasakut kallast paate käsitsi edasi toimetades pikendada – suunduge tammedest mööda ja siis paadiga viimased 1,2 km edasi mereni (D). Rīva meresuue on üks kauneimaid mererannikuid Lätis.