Gauja

Marsruudi algus jääb Anni (P 23) sillast ülesvoolu jõe vasakule kaldale. Peale silda on võimalik näha jõelooke moodustumist – Gauja on oma sängi aja jooksul sirgendanud. Edasi kulgeb jõgi aeglaselt läbi lammniitude ning lookleb läbi metsa, kus üks kallas on kõrge, teine aga madal ja laia kaldaribaga. Metsas on rikkalikult marju ja seeni. Marsruut lõppeb peale Spicramja (P24) silda jõe paremal kaldal.  

Paari tunnine puhkuseretk mugavasti ligipääsetavast Janramja puhkealast kuni Cesise sillani. Marsruudi keskele jääb mitmekesine Egrļu (Ergelu) kalju, kus on mugav ka kaldale tõmmata. Kalju juures on trepp, mida mööda saab ülesse vaateplatvormile ronida, kust avaneb maaliline vaade ümbritsevale loodusele. 

See on pupulaarseim ning kõige mitmekesisem ühe päeva paadiretk. Gauja jõelookeid ümbritsevat loodust saab nautida nii paadist kui ka kalda pealt, külastas Ligava koobast, Kvepene linnusemäge ning hiidtamme. Jõekallast kaunistavad Briedisu, Vecupe, Edernieku, Leimanu, Spriņgu kaljurahnud ning teised mitmekesised paljandid. Majesteetlik Kuku kaljurahn ja mitmed kärestikud teevad sõidu huvitavaks. Marsruudi lõpp-punkt on Ligatne parvalus – ainus seda tüüpi praam Baltikumis, mis tegutseb tänaseni.  

Üks armastatumaid kahepäeva puhkuse marsruutisid, mis lookleb kogupikkuses läbi Gauja Rahvuspargi. Jõe kaldaid kaunistavad värvikirevad paljandid ning kaljurahnud. Briedisu, Vecupe, Edernieku, Leimanu, Spriņgu, Katrina, Gudu, Launaga kaljurahnud ning paljandid ning koopad. Majesteetlik Kuku kaljurahn ja mitmed kärestikud ergastavad retkelisi. Tee paele jääb Ligatne parvalus, mis on ainus seda tüüpi praam Baltikumis, mis tegutseb tänaseni. Peale Ligatnet algab rahulikum lõik. Lähenedes Siguldale muutub jõgi eriti rahulikuks ning pea iga jõe looke pael on võimalik näha Turaida lossi. Soovitame jõe kallastele jäävate loodus- ning kultuuriobjektide nautimiseks kaldale ronida ning minna jala Kvepene tamme juurde, jalutada Ligatne loodusrajal, ning ronida Siguldas oleva Gleznotaju mäe otsa.   

Lejasciemast allavoolu ei ole enam HEJ-sid ning jõgi voolab oma loomulikku sängi pidi võrdlemisi hea vooluga. Paadisõitjaid lõbustavad Siksnu ja Vidaga kärestikud. Kuni Viresini saab kaldaääretes näha dolomiidi paljandeid. Sealt edasi muutub jõe säng liivaseks ning kulgeb läbi võssa kasvanud niitude. Antud lõigul on Gauja jõe 23 km pikkune lõik Läti – Eesti piirijõeks, kaldad on väheasustatud.

Kahepäevane retke läbi Gauja Rahvuspargi, mis laseb nautida maalilisi vaateid ning lihtsalt kulgeda rahulikult vooluga kaasa. Jõe kallastele jäävad – Liepa kaljurahn, Sietiniezis, Erglu kalju või sellest natukene edasi kaldast eemale jääv Grivinu kaljurahn ja Licu – Laņgu kalju.

Mitme päeva retk läbi Gauja Rahvuspargi, kuhu jäävad Gauja iidsed jõelooked, mida piiravad ilusad kaljurahnud, paljandid, koopad. Tee peal on võimalus kinni pidada ning liigutada natukene ronides Sietinieža, Ergļu kalju või mõne muu vaateplatvormi peale, jalutada Cirulisu või Liigatne loodusrajal ning nautida Sigulda looduse mitmekesisust. Looduse armastajatele on soovitatav minna retkele kevadel või sügisel, siis kui jõe peal on vähem retkelisi. 

Üks klassikalistest Gauja jõe paadimarsruutidest. Peale raudteesilda jääb jõe kõige põnevam osa Strenci käreala, mis jätkub kuni Kracupe suudmeni välja. Sealt edasi muutuvad jõe kaldad kõrgemaks ja maalilisemaks. Peale Mellupe ühinemist jääb jõe paremale kaldale Simanenu Pühatamm, mille juures saab edasise retke tarvis jõudu ammutada. Lähenedes Valmierale on jõe põhi liivasem. Neile, kes kardavad sõita üle Valmieras oleva Kazu kärestiku on soovitatav retk lõpetada Dalinos, kuid kui olete kärestikega kogenud – sõitke julgelt edasi kuni Valmiera paadisillani.   

Gaujas sākumposma maršruts vairāk piemēots pavasrara sezonai. Pietiekamā ūdens daudzumā var laivot arī vasaras sezonā. Jārēkinās ar meldriem aizaugušiem upes krastiem. 

Lejasciemast allavoolu ei ole enam HEJ-sid ning jõgi voolab oma loomulikku sängi pidi võrdlemisi hea vooluga. Paadisõitjaid lõbustavad Siksnu ja Vidaga kärestikud. Kuni Viresini saab kaldaääretes näha dolomiidi paljandeid. Sealt edasi muutub jõe säng liivaseks ning kulgeb läbi võssa kasvanud niitude.

Kuni Viresini saab kaldaääretes näha dolomiidi paljandeid. Sealt edasi muutub jõe säng liivaseks ning kulgeb läbi võssa kasvanud niitude. Antud lõigul on Gauja jõe 23 km pikkune lõik Läti – Eesti piirijõeks, kaldad on väheasustatud

Pikim paadimarsruut kogu Lätis. Marsruudil näeb nii Gauja jõe seda osa, kus jõgi on kitsas ning suvisel ajal kinni kasvanud kallastega raskesti läbitav, ning ka seda osa, kus jõgi suubub täies hiilguses Riia lahte. Jõe saab mõttes jagada kolmeks osaks: HEJ-de jada, populaarne lõik ning lõik sellest allavoolu. HEJ-de jada on  115,8km pikk ning lookleb Lodest kuni Lejasciema (V 415 maantee) sillani. Populaarne lõik on 252,3km pikk ning lookleb Lejasciemast Siguldani. Lõik populaarsest lõigust allavoolu on 56,1km pikk ning kulgeb Siguldast kuni suubumiseni Riia lahte.